Comment

Tuulehaugi püük - info ja nõuanded. Tuulehaugi rakendus

Tähelepanekud ja kogemused tuulehaugi püügist nii paadist trollides kui ka pükstega rannikult püüdes.
Tuulehaugi püük - Mai keskpaigas tuleb meie vetesse kuderändele Atlandi ookeanist tuulehaug. Rahvapäraselt ka tuulekala ja nokahaug. Nagu karulauk metsa all, on ka tuulehaug meil kevadekuulutaja. See pika nokaga ebamaine kala on oma välimuselt tõeline tulnukas ning meie kohaliku haugiga sugulased ei ole. Toiduks on ta suurepärane kala just värseklt suitsetatuna või ka kuivatatuna. Sobib ka kiirest marinaadist läbi otse grillile. Hea maitselt ning lihtne toiduks valmistada.

Tuulehaugi saab püüda kahte moodi. Paadist püüdes või siis kaldalt pükstega lanti loopides. Vaatame mõlemat püügiviisi ja nende eripärasid, mida silmas pidada, püügiks vajaliku rakendust ja kus kala otsida.

Paadist püük toimub põhiliselt trollides. See tähendab, et paadi järgi veetakse lanti ja kui kala otsa tuleb, siis saab kala spinninguga paati sikutada. Ise kasutan põhiliselt kahte ritva, üks ühelpool parrast ja teine teisel pool. Vahel olen proovinud ka kolmanda ridva paadimootori juurest keskele kahel liini vahele lasta lühiemalt. Aga kolme liiniga on lihte juhtuma, et liinid omavahel sassi lähevad (eriti manööverdades) ning siis seda lahti harutamist jagub. Kui kala olemas on siis kahe liiniga mõlema otsa kala saada pole ka mitte harv ja mõnusam püüda.

Kui mingi kindla ala pealt üle sõites kala korduvalt kenasti otsa tuleb, siis tasub sinna paika ka antrusse jääda ja paadist lanti loopida. Loopimine käib nagu spinningu loopimine ikka. Tagasi kerimine natuke kiiremas tempos, vahest pause ka sisse tehes. See on väga lahe tunne, kui lanti loopides kala otsa tuleb. Võtt on tugev ja kala hakkab kenasti vastu võitlema. Vahel nokad uudistavad ja ujuvad kuni paadini landile järgi.

Esimesena jõuavad kalad Hiiumaa ja Saaremaa ümbrusesse. Seejärel liiguvad soodsate lääne- ja loodetuulte saatel edasi Väinamerest Vormsi ning Pakri saarte ümbrusesse. Kaardilt on kohti lihtne leida, need piirkonnad, kus vesi kiiremini soojeneb + madalikud. Siis on tuulekala koht ka leitud. Lisaks reedavad teised trollivad paadid ära, kus parasjagu kala kenasti koos on.

Trollimiskiirus ja sügavus. Nagu eelpool mainitud, siis kala otsib meres olevaid madalike, kuhu oma kleepuv mari taimestiku heita. 1,5-2m  vees on saagid väga head olnud. Vahel on kala ka sügavamal 3-4m pealt otsa tulnud, aga enamasti trollin ise madalamaid piirkondi. Trollimiseks sobilik kiirus vaheldub nagu ka püügipäevad. Kord on parem võtt kiirema kiirusega trollides (7-8km/h), teine kord sellise keskmise kiirusega (5-6km/h) ja vahel harva on juhtunud et tahab päris aeglast tiksumist c 4km/h. Ehk selline rahulik jalakäia kõnd. 

Teinekord on võtt jällegi parem vastutuult sõites ja kui paadi ümber pöörad ning allatuult samast kohast üle tuled, on vaikus. Siis taas vastutuult ja kala jälle otsas. Tihti tuleb võtt ka pöörde pealt suunda vahetades, siis landi mäng natuke muutub ja lant konksutab teda saatva noka ära.

Kahlates püük sarnaned paljugi meriforelli püügile. Landiks sobivad samuti hõbedased läikivad meriforelli landid,  millele on taha seotud 20cm lips lisakonksuga. Püügipaikadeks karitipud ja sügavusrantide ääred, kus vesi kiiremini sügavamaks läheb. Päris kalda lähedale tuulehaug ei tule, vaid soovib oma kudemise teha kaldast natuke kaugemate madalike ümbruses. Tuulehaugi rändetee meie rannikule sarnaneb räime omaga ja kudepaigad on neil samuti samad. Parimad püügipaigad jäävad saartele ning Tallinnast läänepoole jäävale rannikualale.

Varustus. Trollimise ritvadeks sobivad nii meriforelli kui ka haugipüügiks mõeldud ridvad. Meriforelli ridva väiksema testiga on landimängu parem jälgida kui jäigema haugiridvaga püüdes. Eriti peale tormiseid päevi, kus vees on lahtist vetikat ja heina, siis see konksu külge takerdudes peatab landi vibreeriva mängu.

Lantideks sobivad läikivad landid, nii hõbedased, kuldsed kui ka erinevate värvitriipudega hõbelandid. Kasutan palju Kuusamo Professorit ja Wild käsitööplekki. Popp on ka Eppingeri ja Viirastuse toodang. Tuulehaugi rakendus on selline, et landi otsa käib eraldi lips ning lipsu lõppu lisakonks. Lipsu pikkus võiks olla c 15-20cm. Konksude suurused kas #1 või  #2. Lipsu materjaliks kasutan 0,6mm flurocarbonit. Paksem lipsumaterjal tagab selle, et lips ei lähe keerdu ja püsib pikalt heas töökorras.



Liinina kasutan 0,18 nööri ja nööriga püüdes hoian sidurit pigem lahtisena ja kui kala otsas, siis vastavalt reguleerida. Võib julgesti ka 0,3mm tamiili kasutada. Mõlemad toimivad. Pole õiget ega vale, vaid see mis endale rohkem meeldib.

Veel kalast - Kui vee temperatuur on 10 kraadi ja natuke peale, saabuvad isased kalad varem kohale, kui emased. Seda kinnitab ka fakt, et esimestel püütud kaladel on niisk lahti ja marjakalad tulevad veidi hiljem. Vahel, kui meri sile, siis on näha ka, kuidas tuulehaugid pinnas keerutavad ja isased kudealade pärast võitlust peavad. Kui kude on läbi, siis vastsed kooruvad c 6 nädala pärast ja on kohe valmis iseseisvalt oma elu elama. Augusti lõpuks ning septembris on kalad kasvanud c 15 cm pikkusteks isenditeks ja alustavad rännakut tagasi Atlandi ookeani.

Tuulehaugi populatsioonil läheb meil hästi ja kala on rannikumeres palju. Aga alati on mõistlik püüda just niipalju kala, kui jõutakse ka ära süüa. Loodust peab ikkagi austama!

Tuulehaugi püük on suurepärane püügiviis nii ärikliendile team building sündmusena, sõpruskondadele, kui ka peredele vaba aja veetmiseks.

Head kalaõnne!

Timo Tintse
Estfish kalastusgiid

Add a comment

Email again: