Päike käib juba kõrge kaarega ja päevad on mõnusalt soojad. Rannikuvee temperatuur on tõusnud 7-10 kraadini ning kõige magusam meriforelli püügiaeg on käes.

Püügipäeva planeerides järgin alati kolme reeglit:

1. Et kalapüük oleks tulemuslikum, tee endale püügipäeva plaan. See tähendab, et vali välja lõigud, kuhu on pave või paar tuul peale puhunud (varakevadel vastupidi) ning püüad neid kohti. Nii väldid asjatut sahmimist arvatavate püügikohtade vahel püügipäeval. Oma kogemusest sellise 6-7 tunnise püügipäeva jooksul jõuan läbi püüda 4-5 varem valitud lõiku.

2. Liigu palju. Tean kalastajaid, kel meeldib passiivsem kalapüügiviis ja kui on mõne kari või tipu välja valinud siis püüavad seal kogu päeva. Ise olen liikuv ja aktiivne püügiviis meeldib mulle. See tähendab et mõne väga hea nuki peale kulutan ehk 10-15 min ja siis kahlan/liigun vees edasi. Inimesed on erinevad ja ühele meeldib üks, teisele teine viis. Aga elu on näidanud, et mida suurema ala jõuad läbi püüda, seda suurem on tõenäosus ka meriforell üles leida. 

3. Distsipliin - järgi neid kahte eelnevat punkti ja usu mind, Sa saad meriforellile pihta.

Paar märksõna veel:

Tuul – Päris varakevadel, kui vee temperatuur on väga madal (1-5 kraadi) püüan tihti allatuult rannikutel. Allatuult rannik tähendab seda, et kui olla näoga mere poole siis tuul puhub selja tagant merele. Siis võib merevesi kraadi jagu soojem olla, kui tuulepealsetel rannikulõikude.

Kui vesi on 6-12 kraadi, püüan ainult tuulepealset rannikut, nii et püüdes tuul otse vastu puhub. See toob ja hoiab toitained / väikest söögikala rannas ja meriforell teab ka seda.

Kerimine – sõltub paljuski sellest, millist lanti Sa parasjagu kasutad. Meriforelli püügil ei ole nö õiget ega valet lähenemist. Kala suudab alati üllatada. Kasutan palju metallist käsitöölante ja kerin lanti tagasi sellise kiirusega, et landi mäng oleks läbi ridva tunda – jõnksakud. Siis lant mängib nii, nagu ta selleks on loodud. Mõned komposiitlandid on laisema mänguga ja tahavad veelgi aeglasemat kerimist, kui metallist landid. Samas püüavad üle lahe Soomes kalastajad ka väga kiiresti kerides ja saavad samuti kenasti kalale pihta.

Rannikuosa valik – Nagu varem juba märkisin, siis esmajoones eelistan seda rannaosa, kuhu tuul peale puhub või on pikalt puhunud. Meriforellile meeldivad geoloogilised muutused rannikumeres. Kui on stabiilselt ühesugune rannajoon, siis on sealt kala raske üles leida. Samas kui on eemal meres kivikogumid, suurem üksik kivi, mõni karitipp või sügavuse rant, siis sellised kohad on maasikad. Seal liigub piisavalt toitu, mida see muutuv rannajoon kinni hoiab.  

Viimaseks soovitan kodust välja mereäärde minna, sest nii on suurem tõenäosus kala saada, kui nelja seina vahel kalapüügi mõtteid heietada. Kui ei viitsi kaugele otsima minna, siis kalapüügiks sobilikud paigad on Tallinna lähedal ja Harjumaal kõigest 30min autosõidu kaugusel. Ja kui on soov koos kalastusgiidiga meriforelli püüki õppida või kohti avastada siis võib julgesti kirjutada info@estfish.ee

Seniks ägedaid emotsioone kevadesse!

Timo Tintse

Kalastusgiid