Varakevadine merikajaht
Sügisene meriforelli püük - kuidas tuuliste ilmadega kala leida
Meriforelli püük alustavale huvilisele - 2. püügipäev
Päike käib juba kõrge kaarega ja päevad on mõnusalt soojad. Rannikuvee
temperatuur on tõusnud 7-10 kraadini ning kõige magusam meriforelli püügiaeg on käes.
Püügipäeva planeerides järgin alati
kolme reeglit:
1. Et kalapüük oleks tulemuslikum, tee endale püügipäeva plaan. See
tähendab, et vali välja lõigud, kuhu on päev või paar tuul peale puhunud
(varakevadel vastupidi) ning püüad neid kohti. Nii väldid asjatut sahmimist
arvatavate püügikohtade vahel püügipäeval. Oma kogemusest sellise 6-7 tunnise
püügipäeva jooksul jõuan läbi püüda 4-5
varem valitud lõiku.
2. Liigu palju. Tean kalastajaid, kel meeldib passiivsem kalapüügiviis ja kui on
mõne kari või tipu välja valinud siis püüavad seal kogu päeva. Ise olen liikuv ja aktiivne püügiviis meeldib mulle. See tähendab et mõne väga hea nuki
peale kulutan ehk 10-15 min ja siis kahlan/liigun vees edasi. Inimesed on
erinevad ja ühele meeldib üks, teisele teine viis. Aga elu on näidanud, et mida suurema
ala jõuad läbi püüda, seda suurem on tõenäosus ka meriforell üles leida.
3. Distsipliin - järgi neid kahte eelnevat punkti ja usu mind, Sa saad meriforellile pihta.
Paar märksõna veel:
Tuul – Päris varakevadel, kui vee
temperatuur on väga madal (1-5 kraadi) püüan tihti allatuult rannikutel.
Allatuult rannik tähendab seda, et kui olla näoga mere poole siis tuul puhub
selja tagant merele. Siis võib merevesi kraadi jagu soojem olla, kui
tuulepealsetel rannikulõikude.
Kui vesi on 6-12 kraadi, püüan ainult tuulepealset rannikut, nii et püüdes
tuul otse vastu puhub. See toob ja hoiab toitained / väikest söögikala rannas
ja meriforell teab ka seda.
Kerimine – sõltub paljuski sellest,
millist lanti Sa parasjagu kasutad. Meriforelli püügil ei ole nö õiget ega
valet lähenemist. Kala suudab alati üllatada. Kasutan palju metallist käsitöölante ja kerin lanti tagasi sellise
kiirusega, et landi mäng oleks läbi ridva tunda – jõnksakud. Siis lant mängib
nii, nagu ta selleks on loodud. Mõned komposiitlandid on laisema mänguga ja
tahavad veelgi aeglasemat kerimist, kui metallist landid. Samas püüavad üle
lahe Soomes kalastajad ka väga kiiresti kerides ja saavad samuti kenasti kalale
pihta.
Rannikuosa valik – Nagu varem juba
märkisin, siis esmajoones eelistan seda rannaosa, kuhu tuul peale puhub või on
pikalt puhunud. Meriforellile meeldivad geoloogilised muutused rannikumeres. Kui on stabiilselt
ühesugune rannajoon, siis on sealt kala raske üles leida. Samas kui on eemal meres
kivikogumid, suurem üksik kivi, mõni karitipp või sügavuse rant, siis sellised kohad on maasikad.
Seal liigub piisavalt toitu, mida see muutuv rannajoon kinni hoiab.
Viimaseks soovitan kodust välja mereäärde minna, sest nii on suurem tõenäosus
kala saada, kui nelja seina vahel kalapüügi mõtteid heietada. Kui ei viitsi kaugele otsima minna, siis kalapüügiks sobilikud paigad on Tallinna lähedal ja Harjumaal kõigest 30 minuti autosõidu kaugusel. Ja kui on soov koos kalastusgiidiga meriforelli püüki õppida või kohti avastada siis võib julgesti kirjutada info@estfish.ee
Seniks ägedaid emotsioone kevadesse!
Timo Tintse
Kalastusgiid